Ühenduspunkt

Vaimse tervise süsteem

Siit leiad vastused kõikidele oma küsimustele vaimse tervise süsteemi kohta!

Sisukord
  1. Kuidas vaimse tervise spetsialistide seas orienteeruda?
  2. Mis on erinevad võimalused abi saamiseks?
  3. Kuidas leida endale sobiv psühholoog või terapeut?
  4. Millal peaksin pöörduma psühhiaatri poole, mitte psühholoogi või terapeudi juurde?
  5. Mis on teraapia hind ja kas seda katab haigekassa?
  6. Kas psühhiaatri vastuvõtule pääsemiseks on vaja perearsti saatekirja?
  7. Kas saatekirja on vaja ka psühholoogi juurde minekuks?
  8. Kas teraapia sobib ka lastele ja noorukitele?
  9. Kust leida tuge, kui järjekorrad on pikad?
  10. Kuidas saan olla kindel, et minu andmed jäävad konfidentsiaalseks?

Vaimse tervise süsteem on keeruline ja ka spetsialistidel võib olla raskusi lühida ja ühetimõistetava vastuse andmisega. Olen kokku pannud siia lühikese nimekirja erinevatest spetsialistidest.

Keskendub inimese emotsionaalsele ja vaimsele heaolule. Psühholoog võib viia läbi nõustamist ja teraapiat, kuid psühholoog ei ole arst ja seega ei kirjuta välja ravimeid.

Magistrikraadiga psühholoogidel on võimalik vastavalt oma väljaõppele omandada mõni järgnevatest kutsetest:

Spetsialist, kes pakub tuge ja nõustamist vaimse tervise probleemide korra, aitab edendada vaimset heaolu ning ennetada probleeme.

Spetsialist, kes keskendub vaimse tervise häirete diagnostikale ja ravile.

Hetkel ainukesed psühholoogid, kelle poole saab pöörduda saatekirjaga tervisekassa kulul

Spetsialist, kes toetab õpilaste arengut ja vaimset tervist haridusasutustes, tehes koostööd õpetajate ja peredega.

Spetsialist, kes aitab sportlastel, esinejatel ja muudel “sooritajatel” (ntks tippspetsialistid) parandada oma sooritust ning toetab nende vaimset heaolu.

Meditsiinitöötaja, kes diagnoosib ja ravib vaimse tervise häireid, lisaks kirjutab välja ravimeid. Psühhiaatrile saab pöörduda tervisekassa kulul ilma saatekirjata või tasuliselt erapraksisesse.

Terapeut ei ole Eestis veel kaitstud termin ja seega võivad kõik ennast selle nimega kutsuda. Terapeuti otsides tasub seega hoida silmad lahti. Eraldi kutsena on olemas ka psühhoterapeut.

Pikaajalise teraapiaväljaõppe läbinud spetsialist, kes lahendab probleeme oma teraapiasuunast tulenevate lähenemiste kaudu.

Kogemusnõustaja on inimene, kellel on isiklik kogemus teatud raskuste või eluolukordadega (nt terviseprobleemid, sõltuvused) ning kes jagab oma kogemusi ja pakub emotsionaalset tuge teistele, kes seisavad silmitsi sarnaste väljakutsetega.

Pakub tuge eksistentsiaalsetel ja spirituaalsetel teemadel, sageli religioossest vaatenurgast.

Magistrikraadiga hingehoidjatel on võimalus omandada kutse. Rohkem infot hingehoidjate kohta siit

Spetsialist, kes aitab igasugustes seksuaalsusega seotud küsimustes, muuhulgas näiteks intiimsus, orientatsioon või suhteprobleemid. Kõikidele noortele vanuses kuni 26. (k.a) aastat on nõustamine tasuta ja pakub väga palju väärtust. Selle kohta leiab infot siit.

Rohkem infot leiab siit

Coach aitab inimestel seada ja saavutada isiklikke või tööalaseid eesmärke, keskendudes praktilistele lahendustele, motivatsiooni leidmisele ja potentsiaali avamisele.

Rohkem infot leiab siit

Mentor on kogenud spetsialist, kes jagab oma teadmisi ja kogemusi, et toetada ja juhendada kedagi tema isiklikus või professionaalses arengus.

Rohkem infot leiab siit

Karjäärinõustaja aitab inimestel leida sobivaid haridus- ja töövõimalusi, mõista oma oskusi ja tugevusi ning teha teadlikke otsuseid karjääritee valikul.

Rohkem infot leiab siit

Sotsiaaltöötaja pakub praktilist ja emotsionaalset tuge, aidates inimestel lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme. Nad võivad aidata taotleda toetusi, korraldada hooldusteenuseid või pakkuda tuge keerulistes eluolukordades. Sotsiaaltöötajad mängivad olulist rolli inimeste ühendamisel vajalike ressurssidega.

Määratleda, mis tüüpi tuge vajate (nt ärevus, trauma, suhteprobleemid).

Küsida soovitusi oma perearstilt, vaimse tervise spetsialistidelt või tuttavatelt.

Tutvuda spetsialistide profiilidega. Heaks alguskohaks on näiteks Lahendus.neti andmebaas

Psühhiaatri poole pöörduda kui tunnete, et diagnoosi ja/või ravimite saamisest oleks teile kasu. Üldjuhul kui on näiteks raskeid vaimse tervise probleeme (nt püsiv depressioon, suitsiidimõtted, psühhootilised episoodid).

Psühholoog ja terapeut sobivad paremini, kui soovite teraapiat või nõustamist oma probleemidega toimetulekul. Võib pöörduda nii kergemate kui raskemate vaimse tervise probleemidega, kuid ka näiteks kui vajate tuge stressiga toimetulekuks, suhete parandamiseks või igapäevaste emotsionaalsete raskustega tegelemiseks.

Haigekassa pool on hetkel rahastatud ainult teenused kliiniliste psühholoogide ja psühhiaatrite juures. Teiste psühholoogide või psühhoterapeutide teenused on tavaliselt tasulised, hinnad algavad umbes 60-100 eurost vastuvõtu kohta. Mõned tööandjad või kindlustused pakuvad katet vaimse tervise teenustele.

Haigekassa kulul psühhiaatri juurde pääsemiseks ei ole vajalik perearsti saatekiri, kuid järjekorrad võivad olla pikad ning riikliku meditsiinisüsteemi probleemide tõttu ka teenuse kvaliteet kehvem. Erapraksisesse tasulistele teenustele pöördudes ka saatekirja ei nõuta.

Ei, psühholoogi või terapeudi juurde minekuks ei ole vaja perearsti saatekirja. Perearst saab kirjutada saatekirja kliinilise psühholoogi vastuvõtule.

Jah, paljud spetsialistid on spetsialiseerunud laste ja noorukite toetamisele. Lastepsühholoogid ja -psühhiaatrid aitavad lahendada arengulisi, emotsionaalseid ja käitumisprobleeme.

Kui riiklike teenuste järjekorrad on pikad, võite kaaluda:

Tasuta teenuseid nagu veebinõustamine Lahendus.net-is ja teatud juhtudel Peaasi.ee

Perearstilt suunamist muudele teenustele.

Kõik vaimse tervise spetsialistid on kohustatud järgima konfidentsiaalsusreegleid. Teie andmeid ei jagata ilma teie loata, välja arvatud juhul, kui see on seadusega nõutud (üldiselt ohu korral kellegi elule või lapse heaolule).